Juba mitmendat aastat järjest on Rapla laululava muutunud ühel augustikuisel õhtul vabaõhukinoks. Ikka selleks, et suurepärast kinokunsti nautida, aga mitte lasta raisku ka suvist öösooja.
Sel korral tuli 6. augustil näitamisele Malta režissööri Alex Camilleri romantiline draama „Żejtune.” See film on tõeline üllataja. Kel vähegi võimalust, võiks seda kindlasti vaadata.
Noore naise ja vanema härrasmehe ootamatu sõprus kujuneb mõlemat toetavaks sümbioosiks. Naisel on vaja mehe abi ja mees põgeneb üksinduse eest. See ei ole siiski vaid lugu sellest, kuidas sõprus ei küsi sageli vanust ega sugu, vaid on sügavam meeldetuletus vaatajale. Kaasaja inimene on sageli pigem individualistlik, otsides endas erilisust, kuid vahel on palju ilusam meenutada seda, mis meid inimestena ühendab. Tõeline inimlikkuse mõõde, hingelised tajumised, haavatavus, aga vaprus, usk ja lootus ning võime ikka ja jälle uuesti alustada.
„Żejtune“ on lugu, mis puudutab, sest see mängib meie sügavamate hingekeeltega, jutustades justkui universaalset lugu eneseotsingutest, kuuluvusest, kodumaast ja laia maailma igatsusest, traditsioonide väärtustamisest ja nende unustamisest, perest, armastusest…
Maltale iseäraliku loodusmaastiku, põneva keele ja paljudele kaugeks jääva kultuuriga muutub see universaalne lugu elavamaks. Küllaltki hoogne (rahvus)romantiline lugu jätab filmi lõpuks suunurgad ülespoole ja hinge helisema.
Rapla öökino kutsub ellu Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ koostöös TARTUFFi, PÖFFi ja Elektriteatriga.
Sündmuse jäädvustas fotograaf Tiina Kõrtsini.