01 apr. Kaja Kallas Eesti majandusest Rapla ettevõtlikele naistele: „Mina olen optimistlik.“
Teisipäeval, 26. märtsil külastas peaminister Kaja Kallas Raplat. Muu hulgas kohtus peaminister TaevaniMaani meistrikojas ka MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal liikmetega.
Foto: Jürgen Randma
Enne kohtumist oli ettevõtlikel naistel võimalik edastada peaministrile oma küsimused. Kaja Kallas alustas kohtumist ettekandega, vastates just nimelt nendele juba varem saadetud küsimustele. Üks suuri küsimusi oli loogiliselt seotud just ettevõtluse ja maksupoliitikaga ehk kuidas uuenev maksupoliitika mõjutab edasist ettevõtlust?
„Maksustamise mõte on see, et maksusta madalamalt seda, mis sa tahaksid, et areneks ja maksusta neid asju, mida sa tahaksid piirata,“ rääkis Kallas. Ta selgitas, et just seda põhimõtet järgides on ka tema ja tema kaasmõtlejad proovinud maksupoliitikas muudatusi luua. Kallase sõnul aitab ettevõtjatele rohkem raha kätte jätta maksuküüru kaotamine.
Teine pool maksumuudatustest hõlmab käibemaksutõusu. Kallas selgitas, et see on olnud vajalik selleks, et toime tulla Ukraina sõjaga seonduvate kulutuste tasakaalustamiseks. Nimelt on Eesti üle 400 miljoni euro investeerinud kaitsesse: „Me oleme soetanud õhukaitse, selliseid asju, mida varem pole olnud. Kui vaatate Ukraina sõda, siis õhukaitse on kõige tähtsam, et raketid võetakse maha, juhuks, kui keegi neid meie suunal laseb.“
Automaksust rääkides ütles peaminister, et lisaks sellele, et automaks aitab riigi eelarvet täita, kannab see ka oma laiemat eesmärki ehk seda, et autosid oleks vähem. „Euroopas on ainult Luksemburgis autode arv inimese kohta suurem kui Eestis,“ ütles ta. Selleks, et autodest loobumine oleks lihtsam ja ühistransport tõhusam, on käsil liiklusreform.
Veel tuli juttu magusamaksust. „Kui paar aastat tagasi oli iga viies laps ülekaaluline, siis nüüd on juba iga kolmas laps. See on suur probleem meie tervishoiusüsteemile,“ tõdes Kallas. Ta tõi Portugali näol näite, kuidas magusamaksuga suudeti laste rasvumine ümber pöörata ning enam ei ole seal sellega nii suurt probleemi.
Kui maksud said lahti selgitatud, rääkis peaminister ka pisut sellest, mis veel makse tõstma sunnib ehk avalike teenistujate palkadest. „Riigilt palga saajatest on 42% õpetajad. Teiseks on tervisehoiutöötajad ehk arstid, õed ja sotsiaaltöötajad, kes moodustavad 24%. Sinna juurde lisada kultuuritöötajad, politseinikud, päästjad saate kokku 87%,“ selgitas Kallas.
„Suured pealkirjad on, et avaliku sektori palgad tõusid nii palju, aga tõusid sellepärast, et tahtsite,“ teatas peaminister. Ta lisas, et õpetajate palgad on väga suur tükk, krabades kokku 569 miljonit eurot. Kallase sõnul tekib siin sageli vastuolu, kuna ühest küljest soovitakse õpetajatele palgatõusu ja ka toetuste tõusu, aga makse seejuures tõsta justkui ei tohiks, kuigi just riigikassast peaks palgalisa ju tulema.
Kallas tõi välja, et Eesti riigil on tegelikult väga suur laenukoormus, öeldes, et intressimakse juba üksi on 486 miljonit eurot. Samas suudeti Kallase sõnul eelmisel aastal parandada eelarvepositsiooni 500 miljoni euro võrra.
Tehnoloogiasektor ja kaitsetööstus aitavad majandust elavdada
Peaminister rääkis ka ettevõtete tegevusest Eestis ning tõi välja, et nende kõrval, kellel läheb praegu raskelt, on ka palju neid, kellel on kõik väga hästi. Ta tõi välja, et eelmisel aastal lõi erasektor 12 000 uut töökohta. Kui varasemalt on need numbrid peaministri sõnul olnud 3-4000, siis muutus on oluline. „Ma usun, et kõik läheb paremaks,“ ütles Kallas ning lisas: „Tegelikult numbrid on head, aga inimestel on tunne, et on halvasti ja siis läheb veel halvemaks. Mina olen aga optimistlik.“
Kallas tõdes, et Eesti on olnud majanduslikult väga seotud Põhjamaadega ning meie seotus on meid ka kõrgel kandnud. „Meie eksporditurgudest 20% on Põhjamaa turud, samas kui Leedus on see 6%, Lätis 11%,“ ütles ta.
Harviker OÜ juht Siiri Tamm tegi ettepaneku, et Eesti riik võiks võtta mingi valdkonna ja seda toetada ning turundada maailmas, nagu ta on seda varasemalt teinud IT-sektoriga. Selle peale vastas peaminister, et ta mõtleb täpselt samamoodi.
„Meil on tugev tehnoloogiasektor tegelikult ja mida me näeme maailmas on see, et meil on suurem vajadus kaitsetööstuse järele. Olles selles julgeolekuolukorras, kus me oleme, pannes need kaks asja kokku, me saame seda tegelikult ka oma majanduse tõukeks ikkagi kasutada,“ rääkis ta.
Kallas selgitas, et tal on olnud kohtumisi maailma suurte kaitsetööstuse ettevõtetega ja et Eestis on tehtud ettepanekuid start-up sektorile uute tehnoloogiate loomiseks. Probleem on aga selles, et Euroopa Investeerimispank on kaitsetööstusele suletud, sealt saadud raha ei ole lubatud kasutada selliseks otstarbeks, kuigi vajadus on tegelikult meeletu. „Ma tegin koos teiste Euroopa peaministritega ka Euroopa Investeerimispanga poole pöördumise, et nad laseksid lahti need fondid ka kaitsetööstuse jaoks,“ ütles ta. Välisinvestorite huvi on Kallase sõnul ka Eesti suunas taas tõusuteel.
„Kas prioriteet Eestis on kaitsetööstus?“ kõlas küsimus auditooriumist. „Kaitsetööstus on täiesti uus vajadus, aga mida ütlevad ka teised riigid, et kui sul on kaitsetööstus on sul ka muu tööstus. Need asjad on omavahel seotud,“ selgitas Kallas.
Saalist kõlas küsimus ka tehisintellekti kohta, mis on nüüd maailma vallutanud: Kas Eestile on selles osas ka tegevusplaan, kuidas me saaksime seda kõige paremini ära kasutada? Kallas tõdes, et kui suured uued tehnoloogiad ei räägi eesti keelt, siis meie keel lihtsalt sureb välja sellepärast, et tehnoloogia ei kasuta seda. Samas on riik juba teinud olulisi samme, et eesti keel saaks tehisintellektile tuttavaks. „Meil on 90 kohta, kust me tehisintellekti kasutame riigina,“ ütles Kallas. Murekoht on keelemudelid, et suured võtaksid väikesed keeled üle. Kallas tõi näite, et kui ettevõtjatel on raporteerimiskohustus, siis see on tüütu ajakulu ettevõtjale, kuid tehisintellekti abil oleks võimalik 25% ulatuses taolisi kohustusi vähendada.
Viimasena uurisid ettevõtlikud naised, kuidas hindab Kallas praeguse valitsuse koostööd. Kallas tõdes, et kuigi tema on peaministrina alati n-ö lahinguväljal seoses valitsuse otsustega, on praeguses valitsuses koostöö väga hea. „Selles koalitsioonis on hästi sisulised arutelud ja mulle meeldib, et kõik mõtlevad, mis on Eesti jaoks vaja teha. Kuna need on rasked asjad, siis muidugi kõik tahavad olla populaarsed,“ ütles ta.
Lahkudes ütles Kallas, et talle meeldib väljend “teineteist tiivustama,” kui rääkida naistest. Ettevõtlikud naised toetasid seda mõtet ja lubasid ka edaspidi ikka teineteist vääriliselt tiivustada. Lõpetuseks poseeriti veel ühise pildi jaoks, kallistati, sooviti vastastikku jaksu edaspidiseks ja tõdeti, et jäädakse ootama juba järgmist kohtumist.
Foto: Jürgen Randma